30. aprillil kogunes üle 70 inimese Muuga sadama peahoonesse, saamaks sissevaadet aktuaalseimatest teemadest, väljakutsetest ja tulevikupotentsiaalist Eesti merendus- ja logistikavaldkonnas. Päeva avas kliimaminister Kristen Michal, ettekannetega esinesid Kliimaministeeriumi, autonoomsete sadamaveokite arendaja Fernride’i, Soome sadamate esindusorganisatsiooni, Tallinna Sadama, HHLA TK Estonia ja Rail Baltic Estonia esindajad. Päeva võttis kokku Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu juhitud paneeldiskussioon Kliimaministeeriumi asekantsleri ning HHLA TK Estonia, CF&S Estonia ning Katoen Natie Eesti juhtide osalusel, pärast mida tutvusid soovijad Katoen Natie ladudekompleksis kakaoubade kvaliteedikontrolli ja hoiustamisega ning HHLA TK Estonia terminalis testitava Fernride’i autonoomse sadamaveoki tööga.
Kliimaminister Kristen Michal märkis oma tervitussõnavõtus, et tänases maailmas on pea kõigis eluvaldkondades, alates inimeste argieludest kuni majanduste toimimiseni, otsene mõju kliimamuutustel ja sellega võitlemisel. Kliimamuutused ja rohepöörde valikud mõjutavad otseselt ka majanduse struktuuri, mh luues potentsiaali ka meie merendus- ja logistikasektorile tuleviku arenguks.
Muugal, nagu ka Eesti sadamatel laiemalt, on tänaste trendide oskuslikul ärakasutamisel palju võita, näiteks rohekütuste kasutuselevõtul, laevade keskkonnasäästlikuks ümberehitamise võimekuse loomisel, taastuvenergeetikalahendustega sammu pidades.
Kaubavahetuse vaatest tõi minister Michal Muuga sadama kui kaubavahetuse sõlmpunkti vaatest märgilise tähtsusega välja Rail Baltica multimodaalse kaubaterminali rajamise, mis raudtee valmimisel 2030. aastal toob Muugale uue mõõtme eri kaubaliikide omavahelisel ühendamisel.
Minister Michal rõhutas ka seda rolli, mida Eesti võiks tulevikus täita Ukrainas, aidates sealset meremajandust sõjajärgselt üles ehitada. Tegemist on tervikplaaniga, mille kliimaministeerium ja äsja loodud logistikavaldkonna ettevõtteid-organisatsioone ühendav merendusklaster lõid koostöös Ukraina partneritega.
Uudse tehnoloogia testimine Muugal
Muugal HHLA TK Estonia konteineriterminalis kahte automaatset kaugjuhitavat elektrilist sadamaveokit testiva Saksamaa ettevõtte Fernride tegevjuht Martin Isik osundas Muugale kui täiuslikule asukohale uudse tehnoloogia katsetamiseks, millel on potentsiaali tulevikus sadamategevuse lisandväärtust märkimisväärselt kasvatada.
Esiteks on Muuga ja Eesti tugevuseks laiemalt avatus uutele tehnoloogiatele. Konkreetselt Fernride’i sadamaveokite katsetamise vaates on siinseks plussiks ka Eesti kliima, mis katsetab igakülgselt välitingimustes opereeritavat uue tehnoloogia töökindlust.
Münchenis asutatud 130 töötajaga Fernride’i arendatav autonoomne sadamaveok on tehnoloogiline lahendus, mis ei asenda terminalides inimtööjõudu ning pole mõeldud tööriistana inimressursi vähendamiseks, vaid selle täiendamiseks ja täiustamiseks. Seda ennekõike tipuaegadel, loomaks võimalusi ajutiselt suuremahulisi kaubakoguseid käidelda ilma vajaduseta leida väga kiiresti suurt hulka lisatööjõudu. Vajadust leida tulevikukindlad lahendused kaubavahetuse suurenevale volatiilsusele ilmestavad Martin Isiku sõnul kasvõi hiljutised kriisid Punasel merel, mis on raputanud kogu logistikasektorit.
Fernride’i veoki erinevus mõnedes terminalides kasutusele võetud täisautomaatsete sõidukitega (automated guided vehicles) seisneb asjaolus, et Fernride ei vaja opereerimiseks sellist suuremahulist investeeringut, mis kaasneb sadade või tuhandete sensoritega täielikult inimestele suletud territooriumi loomisega. Autonoomne kaugjuhitav veok opereerib seevastu igapäevases sadamategevuses, kõrvuti inimtööjõuga.
Eesti merenduse väljavaade
Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand tutvustas omaltpoolt lähemalt seda potentsiaali, mis Eesti merenduse ja logistika sektorile terendab nö laevade rohelisemaks ümberehitamise valdkonnas, tuntud inglise keeles terminiga retrofit.
Globaalselt hinnatakse aastaks 2050 oodatavaks investeeringumahuks 3,4 triljonit dollarit, mida on vaja laevade ümberehitamiseks uutele nõuetele vastavaks. Selle valguses on ka Eesti merendussektoril võimalik käia tuleviku trendidega ühte jalga, luues siia laevade era- ja avaliku sektori (sh ülikoolid/teadusasutused) koostöös retrofit-keskused, kuna meil on selleks vajaminev eeltaristu ja võimekused. Eesti sadamad suudavad vastu võtta suurimaid laevu, mis Läänemerele pääsevad; potentsiaali oma nišš leida on nii suurematel kui ka väiksematel sadamatel ja seda kogu meie rannikujoone ulatuses.
Kliimaministeerium on läbi teinud ka vastava toetusmeetme arvutused erinevate stsenaariumite puhuks ning optimaalseks potentsiaaliks tõi Läänerand välja aastas 2 kruiisilaeva, 4 ro-pax laeva ja kuue kaubalaeva ümberehituse, mille positiivne mõju majandusele on suurusjärgus 350 miljonit eurot.
Detailsem retrofit-mudeli kontseptsioon valmib järgmisel aastal, misjärel saab hakata Eesti merendust tulevikus globaalselt turundama. Tuleviku suur potentsiaal peitub ka rohekütuste punkerdamise hub’i loomises.
Kaupo Läänerand puudutas lähemalt ka kliimaministri viidatud Ukraina meremajandussektori ülesehitamisega seonduvat ning Eesti võimalust olla nõu ja jõuga sõjajärgselt Ukrainale toeks. Kliimaministeeriumi eestvedamisel välja töötatud taasteplaani ulatus on suurusjärgus pool miljardit eurot ning järgmise sammuna on kavas sellele lääneliitlastelt rahastust hankida. Näidetena, kus Eesti saab ka otseselt abiks olla, tõi Läänerand välja IT-alase teabe jagamise, demineerimisvõimekuse, laevade ümberehituse ning töölaevade ja mobiilsete mererajatiste ehituse.
Kolmanda teemaplokina tutvustas kliimaministeeriumi asekantsler innovaatilise võrgustiku Merehunt väljatöötamist ning piloteerimist. Tegu on tarkade ujuvate platvormide süsteemiga koos veealuste ning veepealsete sensoritega. Piloteeritav süsteem võimaldab luua Eesti mereala digitaalne kaksik ja ühtlasi vähendada vajadust suurte mehitatud laevadega teatud funktsioone täita ja kütust kulutada.
Tallinna Sadama vaade tulevikku
Juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman tutvustas Tallinna Sadama visiooni aastaks 2030 seda merenduse megatrendide konteksti asetades. Üheltpoolt on merenduses laiemalt trendideks tarneahelate muutumine ja nö “kodule lähemale” tagasitoomine; kestlikesse lahendustesse investeerimine ning digitaliseerimine ja automatiseerimine. Teisalt jällegi meie regioonis on konkurentsiolukord karmistunud, kuna Venemaa algatatud agressioonisõja tõttu on Läänemerel kaubavahetus vähenenud ja ida-lääne kaubakoridor marginaliseerinud, ebasoodne majanduskonjunktuur koos kõrgete energiahindadega mõjutab operaatorite ja laopidajate tegevust.
Need faktorid koosmõjus sunnivad Tallinna Sadamat otsima kasvuvõimalusi kõigis oma neljas ärivaldkonnas. Eeldused kasvuks ja seeläbi ka omanikutulu teenimiseks – kolmandik Tallinna Sadama aktsiatest on börsil noteeritud ja tõenäoline on paari aasta perspektiivis täiendava osaluse toomine börsile – on Vihmani sõnul olemas. Esmalt on Eesti geograafiliselt sobiv värav Skandinaavia, Baltimaade ning Kesk-Aasia ja teistegi turgude teenindamiseks; siinsed sadamad on aastaringselt navigeeritavad; olemas on piisav infrastruktuur ning ruumi on ka uuteks arendusteks; Tallinna Sadam on ise oma maade omanik; Muugale tuleb ainukene sadamaga ühendatud Rail Baltica kaubaterminal; ning ettevõtte on organisatsioonina kiire otsustusvõimekusega ja paindlik.
Kaubavahetuse valdkonnas näeb Tallinna Sadam ajahorisondiga 2030 ja edasi perspektiivi meretuuleparkide ehituse ja hoolduse valdkonnas, Rail Balticaga avaneva uue põhja-lõuna koridori näol, tööstusparkide arenduses, olemasolevate vedellastiterminalide taaskasutamisel nt rohekütuste hoiustamisel ning ka Kaupo Lääneranna viidatud laevade ümberehituse vallas.
Rohetehnoloogiate ja kestlike lahenduste valdkonnas tõstis Margus Vihman esile 2024. aasta märtsis kuue Läänemereäärse sadama sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi maailma suurima sõltumatu fiider-konteinerivedajaga X-Press Feeder, kes toob juba tänavu kolmandas kvartalis Läänemerele kaks uut rohemetanoolil sõitvat konteinerilaeva, sh üks neist hakkab regulaarselt külastama ka Muuga sadamat.
Koostöös Helsingi Sadamaga on Tallinna Sadam seadnud eesmärgiks luua kliimaneutraalne reisikoridor Tallinna ja Helsingi vahel, mis tähendaks rohetehnoloogiate kasutamist kogu klienditeekonnal alustades reisijate ühistranspordiga sadamasse saabumisest kuni rohekütustel sõitvate ja ringmajanduse põhimõtteid kasutavate laevadeni.
Märgilisemate kestlikkuse alaste investeerimisprojektidena tõi Vihman välja kaldaelektri võimekuse loomise Tallinna Vanasadamas reisilaevadele ning eesootavad sarnaste lahenduste paigaldamine ro-pax laevade teenindamiseks Muugal ja Paldiskis ning konteinerilaevadele Muugal.
Vaade Soome lahe põhjakaldalt – väljakutsed ja nendega toimetulek
Merendus- ja logistikapäeval esines ka äsja, tänavu veebruaris, ametisse astunud 27 liikmega Soome sadamate esindusorganisatsiooni Finnish Port Association tegevjuht Piia Karjalainen, kes kirjeldas nii Soome kui ka Euroopa merendussektori ees seisvaid väljakutseid ja võimalikke arengusuundi.
Esimese asjaoluna rõhutas Karjalainen, et Soome riik on pea kogu oma väliskaubanduse osas sõltuvuses merendusest – aastate 2018-22 andmetel käib keskmiselt 96% riigi väliskaubandusest mere kaudu, 2023. aastal käideldi 86 miljonit tonni kaupa. Seetõttu on ka Soomes eri tasanditel väga tõsine huvi merendussektori laiemate arengute osas, nii regionaalselt kui ka laiemalt üleeuroopaliselt ja globaalselt.
Väljakutseid on Soome ja kogu Läänemere merendussektoril mitmeid, alustades ka Margus Vihmani viidatud konkurentsi tihenemisest tulenevalt ida-lääne kaubakoridori osakaalu kahanemisega, aga ka julgeolekuolukorrast tulenevalt, kuna Soome on tänaseks olnud aasta NATO kaitsealliansi liige.
Merendusvaldkonnal laiemalt seisavad ees suured väljakutsed – järgmise kümne aasta eeldatav investeeringuvajadus Euroopa Liidus on 80 miljardit eurot, teisalt on mitmeid Euroopa tasandil lahendamist vajavaid küsimusi, kuidas arengut saavutada ja konkurentsivõimet kasvatada, mitte seda pärssida. See hõlmab näiteks selgust regulatsioonides ja eeldatavat vajadust ümber vaadata ELi heitmekaubanduse süsteem ETS, roheenergia kasutuselevõtu toetust nii piitsa (regulatsioonid) kui präänikuga (toetused), konkurentsitõrgete küsimust ELi sees ja suhetes kolmandate riikidega jm.
Karjalainen tõi oma esitluses välja ka suundi, kus sadamad ise saavad roheliste lahenduste kasutuselevõtul aktiivsust üles näidata ja selles omakorda ärivõimalusi näha. Mõnedeks märksõnadeks antud vallas on – parem energiatõhusus, heitmete vähendamine, rohekütuste tarnimine, jäätmete kasutamine energiatootmises, puhta energia lahendused sadevee taaskasutamisel, süsihappegaasi kokkukogumine ja säilitamine.
Ühtlasi kutsus Piia Karjalainen huvilisi osalema Soome sadamate esindusorganisatsiooni aastakonverentsil Satamapäivät 2024, mis toimub 19.-20. septembrini Poris.
Rail Baltica – logistikasektoris juba pea käegakatsutav
Rail Baltica kiire raudteeühenduse mõju ja tulevikupotentsiaal käis läbi mitmetest ettekannetest, Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets lisas sellele täiendava, praktilise mõõtme. 2024. aasta kevadel on Rail Baltica projekt seisus, kus juba on alustatud esimeste põhitrassi lõikude ehitamisega Eestis, tänavuse aasta lõpuks peaks ehituses olema ca 70 kilomeetrit ehk kolmandik Eesti põhitrassiks.
Tuleviku kaubakoridoride vaatest rõhutas Rail Baltic Estonia juht, et kiire ühenduse valmimine annab nii meile kui ka Soomest Põhjamere-Läänemere koridorist vaadatuna otseühenduse läbi Balti riikide nii Kesk-Euroopasse kui ka Aadria merele. Euroopa tasandil on tehtud põhimõtteline otsus Ukraina ühendamiseks põhja-lõuna koridoriga ning sellega ka ülesehitustööde planeerimisel arvestatakse – Euroopa suured raudtee- ja taristuvaldkonna ettevõtted juba on Ukrainas eelpositsioonid selle valguses sisse võtnud ja kohaloleku loonud.
Anvar Salomets tõi oma esitluses välja, et kõrvuti reaalse ehitustegevuse algusega on logistikasektori vaates käimas samavõrra olulised protsessid, et lõplikult paika panna opereerimise printsiibid. Eesmärk on anda kogu logistikavaldkonnale ettevaatavalt kindlus, et kogu teekond Muugalt läbi Läti ja Leedu Poola on nö “õmblusteta” ning kõigile ettevõtjatele on võrdne, mittediskrimineeriv ja lihtne juurdepääs RB infrastruktuurile.
Hetkel on käimas ka raudtee haldusmudeli ettevalmistus, paralleelselt tehakse ettevalmistusi veeremi hankimiseks, raudtee-ettevõtete siiameelitamiseks. Raudtee ehitusperiood ei tähenda üksnes suurusjärgus 1,3 miljardit eurot järgmisel neljal aastal ehitussektorile, vaid sel on väga selged ärivõimalused logistikasektorile. Anvar Salometsa sõnul on tänaseks juba sõlmitud esimesi eelkokkuleppeid Eesti ettevõtjate osalusel, et suuremahulise ehitustöö ajaks Eestisse toodavate rööbaste, liiprite, rööpapöörmete jm ladustamiseks. Kuna enamik vajaminevast tuuakse Eestisse eelduslikult üle mere ehk Muugale või Paldiskisse, kus on neid vaja käidelda, ladustada, korraldada transport ehitusobjektile jm.
Muuga terminal kui Läänemere kaubavahetuse sõlmpunkt
HHLA TK Estonia juht Riia Sillave avas oma esitluses Euroopa juhtivasse logistikakontserni HHLA kuuluva Muuga kaubaterminali hetkeseisu ja tuelvikuperspektiivi ning visiooni Muugast nii Eesti kaubaväravana kui ka Skandinaaviamaade kaubavoogude teenindajana.
Peamine väljakutse, mille ees me kaubavahetuse arengut silmas pidades oleme, seisneb Riia Sillave sõnul oskuses võtta Eesti geograafilisest asukohast maksimum. Nii meil, aga ka põhjapoolsetes konkureerivates sadamates on konteinerite käitlemise mahtude dünaamika viimased ca 20 aastat olnud stabiilne, jäädes Muugal suurusjärku 220 tuhat tonni aastas. Samas potentsiaali on oluliselt enamaks, mis on ka üheks põhjuseks, miks HHLA kontsern 2018. aastal HHLA TK Estonia omandas – pidades silmas Skandinaavia maade suunalisi kaubamahtusid vaatega nii Kesk- ja Lõuna-Euroopale (sh Aadria merele) kui ka Kesk-Aasia suunas (Gruusia, Aserbaidžaan, Kasahstan).
Ka Riia Sillave rõhutas loodava Rail Baltica raudtee potentsiaali kaubaveo vaatest, rõhutades ühtlasi vajadust mitte pelgalt Rail Baltica valmimist oodata, vaid keskenduda ka seni vaid ühe testsõidu teinud Merevaigurongi käimalükkamisele.
Lisaks päeva alguses tutvustatud HHLA TK Estonia terminalis testitavate Fernride’i autonoomsete sadamaveokitele tõstis Riia Sillave esile teisigi digipilootprojekte, mida Muugal testitud. HHLA TK Estonia on paigaldanud terminali laohoonetele päikesepaneelid ning kavandamisel on järgmine projekt, mis annab rohelist elektrit konteineriterminali STS-kraanadele. Terminali on paigaldatud digitaalne väravasüsteem, mis võimaldab jälgida ja suunata ettemääratud asukohta kõiki veokitel või raudteel saabuvaid konteinereid.
Koostöös Skeleton Technologiesiga testiti Muugal rekuperatsioonienergia kasutust konteinerikraanadel – konteinerite allalaskmisel tekkiva elektrienergia salvestust ning taaskasutamist järgmistel tõstetel. Testperiood näitas, et ligi pool – 47% – kraana poolt kasutatavat elektrienergiat saab taaskasutada, mis võimaldab oluliselt kasvatada operatsioonide energiatõhusust. Tehnoloogia laiemat kasutuselevõttu olemasoleval tehnikal hetkeseisuga Muugal suure algse investeerimisvajaduse tõttu kavas pole, kuid juba on selle lahenduse vastu huvi üles näidanud HHLA grupi teised sadamad.
Eesti logistikasektori tulevik – digi- ja rohepöörde võimalused ja väljakutsed
Päeva kokkuvõtvas paneeldiskussioonis juhtis Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm vestlusringi Riia Sillave (HHLA TK Estonia), Tiit Aruse (CF&S Group), Kaupo Lääneranna (Kliimaministeerium) ning Dmitri Redkini (Katoen Natie Eesti) osalusel, kus otsiti vastust küsimustele – millised võimalused, aga ka väljakutsed ja ohud, on digi- ja rohepöördel Eesti merendus- ja logistikasektori tuleviku vaates.
Olulisimate eeltingimustena nimetasid osalejad tarkade ja roheliste lahenduste kasutuselevõttu, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ja tõstavad energiatõhusust. Riia Sillave rõhutas vajadust stabiilse ja puhta energiavarustuse tagamise järele, kuna need tagavad nii jätkusuutlikkuse kui tegevuskindluse.
Dmitri Redkin omakorda rõhutas, et logistikasektori teenuseosutajatele on üha olulisem tõestatult näidata oma rohe- või ESG-poliitikate olemasolu ja nende toimimist – suurtest rahvusvahelistest kontsernidest klientide puhul võivad ESG-teemad olla otsustamisel juba üsna olulise, 15-20-protsendilise osakaaluga, võrrelduna varasema paari-kolme protsendiga. Ka Tiit Arus rõhutas, et olulise tähtsusega on igakülgne heitmete mõõtmine, optimeerimine ja planeerimine ning seda keskkonnas, kus protsesse ja kasutusel olevaid erinevaid süsteeme võib olla kümneid, kui mitte sadu.
Valdo Kalm tõstatas omaltpoolt lahendamist vajava väljakutsena roheinvesteeringute maksumuse ehk siis dilemma – kuidas lahendada tuleviku nõudlus roheliste lahenduste järele selliselt, et need investeeringud ei oleks üle jõu käivad ja seeläbi valdkonna konkurentsivõimet pärssivad.
Küsimusele, kas ja millises mahus saab riik toetusmeetmeid võimaldada kas otsetoetuste või näiteks veeteede tasude vähendamise näol, viitas Kaupo Läänerand, et veeteede tasude mehhanism on hetkel ümbervaatamisel, stimuleerimaks rohekütustel sõitvate laevade tulekut Eesti sadamatesse.
Täiendava mõttena tõi kliimaministeeriumi asekantsler välja mõtte, et kõrvuti sobiva keskkonna loomisega näiteks retrofit-ärisuuna arendamiseks võiks riik tulevikus võtta juhtrolli nö “kõrge riskiga” laevanduse pilootprojektide toetamisel – riigi toetusel võiks aastas valida 1-2 projekti, millel on potentsiaali Eesti meretööstust maailmas esile tõsta ja seeläbi meie ekspordivõimekust kasvatada.
Ettekanded:
Merendus- ja logistikapäev. Kristen Michal, Kliimaminister
FERNRIDE x HHLA Cooperation in innovation. Martin Isik, Fernride Gmbh kommertsjuht
Merenduse tulevik Kaupo Läänerand, Kliimaministeeriumi merenduse asekantsler
Navigeerides tulevikku. Margus Vihman, Tallinna Sadama kommertsjuht
Soome-Eesti kaubakoridori potentsiaal. Piia Karjalainen, Finnish Ports Association, CEO
Rail Baltica kaubakoridor. Anvar Salomets, Rail Baltic Estonia, juhatuse esimees
Muuga terminal kui Läänemere kaubavahetuse HUB. Riia Sillave, HHLA TK Estonia, juhatuse esimees
Fotogalerii. Fotograaf Raul Mee.
(Allikas: https://www.ts.ee/muuga-sadamas-toimus-merendus-ja-logistikapaev/)
